Kroonklaasist prisma
Kui A = 60°, langemisnurk = 45°, n_punane = 1,513 ja n_violetne = 1,532, on nurkdispersioon ligikaudu 1,83°.
Prisma dispersiooni kalkulaator
Arvuta valguse dispersiooni prisma läbi koos lainepikkuse analüüsiga
Prisma dispersiooni visualiseerimine
Keri suumimiseks • Lohista nihutamiseks • Suum: 100%
Valge valgus hajutub värviliseks spektriks, kui see läbib prisma. Erinevad värvid murduvad erinevate nurkadega. Vahepealsete värvide murdumisnäitajad interpoleeritakse punase ja violetse murdumisnäitajatest.
Tulemused
Sisesta väärtused ja klõpsa Arvuta, et näha tulemust.
Teooria ja valem
Dispersioon on nähtus, kus valge valgus eraldub oma komponentvärvide spektriks, kui see läbib prisma.
Miks dispersioon toimub:
- Lainepikkuse sõltuvus: Murdumisnäitaja varieerub lainepikkuse järgi
- Violetne valgus: Lühem lainepikkus (≈400nm), suurem n, murdub rohkem
- Punane valgus: Pikem lainepikkus (≈650nm), väiksem n, murdub vähem
- Spektri värvid: Punane, oranž, kollane, roheline, sinine, indigo, violetne
Kõrvalekalle prismas:
- \(\delta = i_1 + e_2 - A\) (kus e₂ on väljumisnurk)
- Minimaalne kõrvalekalle tekib, kui kiir läbib prismat sümmeetriliselt
- Minimaalse kõrvalekalde korral: i₁ = e₂ ja r₁ = r₂ = A/2: \(i_1 = e_2\), \(r_1 = r_2 = A/2\)
- \(\delta_{\text{min}} = 2i_1 - A\); \(n = \frac{\sin[(A + \delta_{\text{min}})/2]}{\sin(A/2)}\)
Nurkdispersioon:
- \(\Delta\delta = |\delta_V - \delta_R|\)
- Nurkdispersioon sõltub kahe lainepikkuse murdumisnäitajate erinevusest.
- Flintklaasil on suurem dispersioon kui kroonklaasil
- Kasutatakse spektroskoopias valguse koostise analüüsimiseks
Rakendused:
- Vikerkaared (veetilgad)
- Spektroskoopia ja spektri analüüs
- Optilised instrumendid (spektromeetrid)
- Aatomite emissioon/absorptsioon
\(\delta = i_1 + e_2 - A\)
Lahendatud näited
Flintklaasist prisma
Suurem dispersioon, n_violetne - n_punane ≈ 0.03, loob laiema spektri
Vikerkaare teke
Veetilgad toimivad prismadena, hajutades päikesevalgust