Kroonklaasist prisma
\(A=60°, n_{\text{red}}=1.513, n_{\text{violet}}=1.532\), n_punane=1.513, n_violetne=1.532, dispersioon ≈ 2-3°
Prisma Dispersiooni Kalkulaator
Arvuta valguse dispersiooni prisma läbi koos lainepikkuse analüüsiga
Prisma dispersiooni visualiseerimine
Scroll to zoom • Drag to pan • Zoom: 100%
Valge valgus hajutub värviliseks spektriks, kui see läbib prisma. Erinevad värvid murrduvad erinevate nurkadega.
Tulemused
Sisesta väärtused ja klõpsa Arvuta, et näha tulemust.
Teooria ja valem
Dispersioon on nähtus, kus valge valgus eraldub oma komponentvärvide spektriks, kui see läbib prisma.
Miks dispersioon toimub:
- Lainepikkuse sõltuvus: Murdumisnäitaja varieerub lainepikkuse järgi
- Violetne valgus: Lühem lainepikkus (≈400nm), suurem n, murdub rohkem
- Punane valgus: Pikem lainepikkus (≈650nm), väiksem n, murdub vähem
- ROYGBIV: Punane, Oranž, Kollane, Roheline, Sinine, Indigo, Violetne
Kõrvalekalle prisma läbi:
- \(\delta = i_1 + e_2 - A\) (kus e₂ on väljumise nurk)
- Minimaalne kõrvalekalle tekib, kui kiir läbib prismat sümmeetriliselt
- Minimaalse kõrvalekalde korral: i₁ = e₂ ja r₁ = r₂ = A/2: \(i_1 = e_2\), \(r_1 = r_2 = A/2\)
- \(\delta_{\text{min}} = 2i_1 - A\); \(n = \frac{\sin[(A + \delta_{\text{min}})/2]}{\sin(A/2)}\)
Nurga dispersioon:
- \(\Delta\delta = \delta_{\text{violet}} - \delta_{\text{red}}\)
- Sõltub (n_v - n_r) ehk hajutavast võimsusest
- Klaasprismal on suurem dispersioon kui kroonklaasil
- Kasutatakse spektroskoopias valguse koostise analüüsimiseks
Rakendused:
- Vikerkaared (veetilgad)
- Spektroskoopia ja spektri analüüs
- Optilised instrumendid (spektromeetrid)
- Aatomite emissioon/absorptsioon
\(\delta = i_1 + e_2 - A\)
Lahendatud näited
Klaasprisma
Suurem dispersioon, n_violetne - n_punane ≈ 0.03, loob laiema spektri
Vikerkaar
Veetilgad toimivad prismadena, hajutades päikesevalgust